Concia di zucchine - kui suvikõrvitsad hakkavad võimust võtma

Selle retseptini jõudsin tänu kunagisele Deliciale: kes teab, see teab. Ostsin sealt ühe satsi marineeritud suvikõrvitsaid, maitses ülihää ja siis proovisin ise järele teha. Ja maitseb siiani ülihää. Vanad roomlased ja juudid ikka teadsid, mis keele alla viib.

Viiluta mandoliiniga suvikõrvits (mida väiksem seda tihkem, aga saab ka suurtest) ca 0,5 cm viiludeks. Kui raatsid kasutada ilusaid pisikesi, siis tee pikuti viilud. Laota lauale köögipaberile, riputa sool peale ja nõruta 0,5-1 tundi vett välja. Pruunista kuumal pannil/grillpannil/grillil sortsu oliiviõliga mõnusalt kergelt pruunikaks (mida ülekasvanum vili, seda ettevaatlikum tuleb olla, sest seemnetega keskosa kipub kõrbema). 
Maitsestamiseks kasuta Meira Vahemere ürdisegu, millele sega juurde maitse järgi uhmris kergelt purustatud apteegitilliseemneid ja vürtsköömneid (estragonihulluna olen lisanud ka värsket estragoni). 

Kaussi kihiti grillitud suvikõrvits, iga kihi peale raputa ürdisegu, maitse järgi soola-pipart, sorts oliiviõli ja sorts head valget palsamiäädikat (mina kasutan Fee äädikat). Külmkappi. Vahepeal tasub kausile põhi peale keerata või ettevaatlikult segada, et maitsed ühtlustuksid. Kõiki maitseid saab pärast päevast mürdimist maitse järgi timmida. 
Seisab külmikus ca 2 nädalat. 
Vabalt võib sobivate portsude kaupa sügavkülmutada. 
Sobib salatiks, leivakatteks, antipastoks.