Puljong valmis? Siis on aeg liha kallale asuda. Mida lihasemad kondid, seda suurem noos. Kui keetsid lausa lihapuljongi, siis võid ka pirukateole mõelda - täidisehakatus mõlemal juhul sama.
Eemalda kontide küljest liha. Puhasta liha kindlasti igasugustest krõmpsluudest ja muudest ollustest, need jäävad isegi pärast hakklihamasinat hamba alla vastikult krõmpsuma. Sõltuvalt lihakogusest puhast 1-3 sibulat, 3-8 küüslauguküünt, paar kuni kolm porgandit. Ühe porgandi asemel võib lisada nt pastinaagijupi. Kui käepärast on värsket petersellijuurikat, siis ka selle otsast võib mõnusa tüki haugata. Aja kogu see kraam (juurikad peenikeste kangidena või tükeldatult) koos lihaga läbi hakklihamasina. Kogu segu pannile ca 30 minutiks hauduma-maitsestuma. Lisa podisevale segule puljongit, nii et lihasegu oleks mõnusalt mahlane, aga mitte vedel - see peab ikka pannkoogi sees püsima. Maitsesta soola ja pipraga - mulle meeldib see puhas maitse kõige rohkem. Aga soovi korral võid lisada nt muskaatpähklid või mitmesuguseid ürte. Lähtu oma sisetundest. Pane täidis jahtuma.
Vahepeal keera kokku pannkoogitainas nt 4 munast, liitrist piimast, ca 400 g jahust, törtsust rapsiõlist. Maitsesta soola ja tibakese suhkruga. Lase umbes tunnike seista.
Ja nüüd on vaid roppraske töö pliidi äärse seista ja pannkooke loopida. Kuumale pannkoogile lisa parasjagu täidist ja keera taskuks kokku. Viib keele alla nii soojalt kui külmalt.
PS Ja ära kunagi solva lihatäidisega pannkooke sellega, et sinna sisse hakkliha topid. Vuihh.
Follow my blog with Bloglovin
Thursday 25 March 2010
Musta lehma saba valge lehma taga, valge lehma saba musta lehma taga
Veisepuljong on üks tõeliselt hää kraam - puhtalt nautimiseks, supipõhjaks, kastmealuseks. Eriti magusa neste saab lehmasabast. Kel isiklikku sabaladu kusagil ammuutamas pole, säädku sammud turule. Parematel hommikutel seal ikka antakse. Pidage meeles paluda lihunikul saba (seda on tavaliselt 1-1,5 kg) parajateks juppideks raiuda. Muidugi mees, kirves ja pakk ajavad kodus sama asja ära:-) Ja koerasõbrad saavad igasugu jääkidega oma lemmikutele meeltmööda olla. Ja varahommikul tulebki toimetamist alustada, kui tahad normaalseks lõunaajaks aurava leeme lauale saada.
Saba peaks mahtuma parasjagu nii 5liitrisse potti. Alusta kupatamisega, st vala sabale peale parasjagu niipalju vett, et kõik kaetud, ja lase siis kogu kraam keema ja keeda nii minut, et suur vaht peale tõuseks. Koeraomanikud, nüüd valvel! - võta vahukulbiga kondid välja või kurna sõelale ja esmane vedelik koera söögikaussi. Pitsu on teile tõeliselt tänulik. Loputa sabatükid jaheda veega ja pese pott puhtaks. Saba uuesti potti, puhas vesi taas peale, pliidile keema ja siis kohe tuli vaikseks, nii et keedumulle vaid õrnalt näha.
Esimene tunnike on veidi vaevanägemist - eriti hoolikalt tuleb tegeleda vahu eemaldamisega ja see võib taas koerakaussi rännata. Siis võta 1-2 sibulat ja 1 kobe porgand, puhasta ja lõika ca 0,5 cm viiludeks - need viilud tuleks mõlemalt poolt mõnuga söestada. Vanasti oli perenaisel lihtne - viilud läksid pliidirauale ja asi vask. Tänapäeva keraamiliste pliitide omanikel on keerulisem - võid kasutada selleks mingit vana panni (kindlasti mitte nn teflonkihiga). Mina kõrvetan gaasipõletil kuival vokkpannil. Kui sibul-porgand mõlemalt poolt ilusti söestunud, lisa need puljongile ja ära unusta seejärel vahtu võtta. Lisa üks paras jupp porrut (mina nt külmutan kõik porrulaugu rohelised lehed, mida muul moel tarvitada ei saa) ja pool viilutatud värsket või sügavkülmutatud või kuivatatud petersellijuurikat. Pereselli võid asendada nt juurselleriga. Taaskord jälgi, et vaht sisse ei keeks. Kui vahtu praktiliselt enam ei teki, poeta sisse kümmekond musta pipra tera ja maitse järgi meresoola, nii et vedelik oleks õrnalt soolane. Lase õrnal tulel podiseda kokku nii 5 tundi, vahepeal võid lisada kuuma keedetud vett, kui saba väga katmata jääb. Seejärel võta sabatükid välja ja kurna puljong. Kui see sinu maitse jaoks liiga tummine, võid seda kuuma keedetud veega veidi lahjendada. Maitsesta soolaga parajaks.
Bon appetit!
Eriti hea on puljong lihatäidisega pannkookidega, mida saad valmistada sabatükkide küljest võetud lihast. Kondid, eriti saba otsapool, ja keedtud juurviljad on penide maiuspala (NB! Ära unusta piprateri välja noppida!). Lihaga pannkookidest aga järgmises postituses.
PS Kui puljongit üle jääb, tee suppi. Või keeda puljong kokku (st vett vähemaks) ja pane sügavkülma, siis on järgmine kord hooletu, kui mingis retseptis veisepuljongit nõutakse.
Follow my blog with Bloglovin
Saba peaks mahtuma parasjagu nii 5liitrisse potti. Alusta kupatamisega, st vala sabale peale parasjagu niipalju vett, et kõik kaetud, ja lase siis kogu kraam keema ja keeda nii minut, et suur vaht peale tõuseks. Koeraomanikud, nüüd valvel! - võta vahukulbiga kondid välja või kurna sõelale ja esmane vedelik koera söögikaussi. Pitsu on teile tõeliselt tänulik. Loputa sabatükid jaheda veega ja pese pott puhtaks. Saba uuesti potti, puhas vesi taas peale, pliidile keema ja siis kohe tuli vaikseks, nii et keedumulle vaid õrnalt näha.
Esimene tunnike on veidi vaevanägemist - eriti hoolikalt tuleb tegeleda vahu eemaldamisega ja see võib taas koerakaussi rännata. Siis võta 1-2 sibulat ja 1 kobe porgand, puhasta ja lõika ca 0,5 cm viiludeks - need viilud tuleks mõlemalt poolt mõnuga söestada. Vanasti oli perenaisel lihtne - viilud läksid pliidirauale ja asi vask. Tänapäeva keraamiliste pliitide omanikel on keerulisem - võid kasutada selleks mingit vana panni (kindlasti mitte nn teflonkihiga). Mina kõrvetan gaasipõletil kuival vokkpannil. Kui sibul-porgand mõlemalt poolt ilusti söestunud, lisa need puljongile ja ära unusta seejärel vahtu võtta. Lisa üks paras jupp porrut (mina nt külmutan kõik porrulaugu rohelised lehed, mida muul moel tarvitada ei saa) ja pool viilutatud värsket või sügavkülmutatud või kuivatatud petersellijuurikat. Pereselli võid asendada nt juurselleriga. Taaskord jälgi, et vaht sisse ei keeks. Kui vahtu praktiliselt enam ei teki, poeta sisse kümmekond musta pipra tera ja maitse järgi meresoola, nii et vedelik oleks õrnalt soolane. Lase õrnal tulel podiseda kokku nii 5 tundi, vahepeal võid lisada kuuma keedetud vett, kui saba väga katmata jääb. Seejärel võta sabatükid välja ja kurna puljong. Kui see sinu maitse jaoks liiga tummine, võid seda kuuma keedetud veega veidi lahjendada. Maitsesta soolaga parajaks.
Bon appetit!
Eriti hea on puljong lihatäidisega pannkookidega, mida saad valmistada sabatükkide küljest võetud lihast. Kondid, eriti saba otsapool, ja keedtud juurviljad on penide maiuspala (NB! Ära unusta piprateri välja noppida!). Lihaga pannkookidest aga järgmises postituses.
PS Kui puljongit üle jääb, tee suppi. Või keeda puljong kokku (st vett vähemaks) ja pane sügavkülma, siis on järgmine kord hooletu, kui mingis retseptis veisepuljongit nõutakse.
Follow my blog with Bloglovin
Saturday 6 March 2010
Ka-ka-ka-ka-kanakene
Njah, meie peenike meespere sööks ahju- või grillkana ilmselt iga kell. Eriti siis, kui see hästi tehtud.
Veel aastapäevad tagasi käitusin aeg-ajalt laise perenaise kombel ja ostsin poest juba maitsestet broileri. Aga siis ühel hetkel süvenesin siltidesse. See, mida seal nägin, oli kõike muud kui rõõmustav:
Pidulik ahjukana
kana-broiler (83%), joogivesi, keedusool (maks. 2%), lõhna- ja maitseained, suhkrud, taimne õli, happesuse regulaator E451, stabilisaatorid E450, E452, E461, paakumisvastane aine E551, paksendaja E415.
Pohla ahjukana
kana-broiler (89%), joogivesi, keedusool (maks. 2%), lõhna- ja maitseained (sh. pohl 4%, seller), hüdrolüüsitud taimevalk, maltodekstriin, laktoos, glükoos, lõhna- ja maitsetugevdaja E621, happesuse regulaatorid E262, E330, E451, stabilisaator E450, paakumisvastane aine E341, paksendajad E412, E415.
Miks rikutakse puhas eestimaine kaup nii ohtrate lisaainetega? Naturaalse kana puhul on neid 11-17%.
Seega minu jaoks on poolfabrikaatide ja maitsestatud liha letid raisatud poepind. Enam kiirreageerimiskorpust ei mängi, plaanin oma kanalõuna 2 päeva ette, ostan maitsestamata jahutatud broileri ja timmin siis vastavalt isule: peenestatud küüslaugu, soola-pipra ja garam masala maitseaineseguga või peenestatud küüslaugu ja Santa Maria tsillimaitseainega või Meira provansaali ürdiseguga. Võid revideerida oma kodust maitseinekappi ja sealt täiesti uue maitseainekombinatsiooni leida.
Maitsesta kana soovitavalt 1,5-2 päeva enne toidutegemist. Poe maitsetega lausa kana naha vahele, st proovi maitseined toppida ka naha alla - nii maitsestub liha paremini. Ahjus küpsetan kana spetsiaalse klaaspanniga, kuhu saan linnukese klaaskoonuse otsa püsti panna. Nii küpseb seest ja väljast ilusati ära ja saab ühtlaselt ilusa pruuni kooriku. Küpsetusajaks arvesta ca 1 tund. Enne ahjupanekut vala pannipõhja vett, nii saab maitsva kastme. Kõrvale sobivad samas küpsetatud kartulid, riis, polenta, kuskus - kellele ema, kellele tütar. Värske kapsa salat majoneesi-küüslaugu kastmega või muu ohtralt rohelist sisaldav värske salat on lisandiks vältimatud.
PS Toidutegemise vahepeal hoidsin pilku Lahti MK etapil, kus Veerpalu 7,5 km suusavahetusega sõidus päris heas hoos on. Aga Veerpalu klassikalist kana võidab minu linnukene iga kell.
Follow my blog with Bloglovin
Veel aastapäevad tagasi käitusin aeg-ajalt laise perenaise kombel ja ostsin poest juba maitsestet broileri. Aga siis ühel hetkel süvenesin siltidesse. See, mida seal nägin, oli kõike muud kui rõõmustav:
Pidulik ahjukana
kana-broiler (83%), joogivesi, keedusool (maks. 2%), lõhna- ja maitseained, suhkrud, taimne õli, happesuse regulaator E451, stabilisaatorid E450, E452, E461, paakumisvastane aine E551, paksendaja E415.
Pohla ahjukana
kana-broiler (89%), joogivesi, keedusool (maks. 2%), lõhna- ja maitseained (sh. pohl 4%, seller), hüdrolüüsitud taimevalk, maltodekstriin, laktoos, glükoos, lõhna- ja maitsetugevdaja E621, happesuse regulaatorid E262, E330, E451, stabilisaator E450, paakumisvastane aine E341, paksendajad E412, E415.
Miks rikutakse puhas eestimaine kaup nii ohtrate lisaainetega? Naturaalse kana puhul on neid 11-17%.
Seega minu jaoks on poolfabrikaatide ja maitsestatud liha letid raisatud poepind. Enam kiirreageerimiskorpust ei mängi, plaanin oma kanalõuna 2 päeva ette, ostan maitsestamata jahutatud broileri ja timmin siis vastavalt isule: peenestatud küüslaugu, soola-pipra ja garam masala maitseaineseguga või peenestatud küüslaugu ja Santa Maria tsillimaitseainega või Meira provansaali ürdiseguga. Võid revideerida oma kodust maitseinekappi ja sealt täiesti uue maitseainekombinatsiooni leida.
Maitsesta kana soovitavalt 1,5-2 päeva enne toidutegemist. Poe maitsetega lausa kana naha vahele, st proovi maitseined toppida ka naha alla - nii maitsestub liha paremini. Ahjus küpsetan kana spetsiaalse klaaspanniga, kuhu saan linnukese klaaskoonuse otsa püsti panna. Nii küpseb seest ja väljast ilusati ära ja saab ühtlaselt ilusa pruuni kooriku. Küpsetusajaks arvesta ca 1 tund. Enne ahjupanekut vala pannipõhja vett, nii saab maitsva kastme. Kõrvale sobivad samas küpsetatud kartulid, riis, polenta, kuskus - kellele ema, kellele tütar. Värske kapsa salat majoneesi-küüslaugu kastmega või muu ohtralt rohelist sisaldav värske salat on lisandiks vältimatud.
PS Toidutegemise vahepeal hoidsin pilku Lahti MK etapil, kus Veerpalu 7,5 km suusavahetusega sõidus päris heas hoos on. Aga Veerpalu klassikalist kana võidab minu linnukene iga kell.
Follow my blog with Bloglovin
Friday 5 March 2010
Kukk kohvris ehk coq au vin
Paar postitust tagasi mainisin, et saabusin tunamullu Lõuna-Prantsusmaalt, kukk kohvris - loomulikult ilusti puhastatud ja tükeldatud kujul.
Miks sellest nüüd kirjutada - lihtsalt kohtusin täna oma mahetalupidajatest heategijatega Raplamaalt, kes ainsana minu vaevarikkale kodumaise kukeliha otsingutele vastasid ja kes mind eelmisest kevadest alates õnnelike kanade munade ja lamba- ning kukelihaga varustavad. Uus munalaar saabus Tallinna:-) Loodetavasti saabuvad ka kuked.
Kukest saab häid asju - imemaitsvat puljongit ja prantsuse klassikalist talupojarooga coq au vin'i. Viimane on põhimõtteliselt üks burgundia pajaroa versioone, milles veiseliha asemel tiivuline. Miks just kukk? Ikka isasem värk:-) Kukk on lihaselisem ja liha tugevamakiulisem. Broilerkana lihtsalt desintegreerub hautamise käigus pea algosakesteks ja kaotab oma struktuuri ja kaste ei ole nii hää ja tummine. Võib-olla saaks kasutada nn supikana, kui seda kusagilt saaks.
Coq au vin
1 kukk, tükelda ca 8 osaks - koivad (omakorda pooleks), kaks rinnakut, ülejäänud kere pooleks (tiivad, kael ja jalad kuluvad imemaitsva puljongi valmistamiseks)
Coq au vin
1 kukk, tükelda ca 8 osaks - koivad (omakorda pooleks), kaks rinnakut, ülejäänud kere pooleks (tiivad, kael ja jalad kuluvad imemaitsva puljongi valmistamiseks)
0,5 pudelit mingit burgunderit või Rhone'i oru veini
umbes 200 g läbikasvanud soolapeekonit
250 g võimalikult väikeseid šampinjone
6-10 (maitse järgi) küüslauguküünt
umbes 2 suur porgandit
väike sellerijuurikas
ca 10 väikest mugulsibulat (pärlsibulast veidi suuremat), mina kasutasin šalottsibulaid
Õli (kas päevalille- või oliivõli)
2 lehte loorberit
kolm toekat värske tüümiani oksa või 0,1 spl kuivatatud tüümiani
soola, pipart
pealeriputamiseks värsket peterselli
Õhtul enne kavandatud toidunautimist lõika porgandid ca 1 cm jämedusteks kangideks, seller 1 cm suurteks kuubikuteks. Puhasta sibulad, kuid ära tükelda. Võta suur kauss, kuhu kukk ja kõik eelnimetet juurikad (sibulad tervelt) ilusti ära mahuvad. Lisa tüümian, loorber ja paarkümmend musta pipra tera ja vala see kõik veiniga üle. Lase järgmise päevani külmkapis või külmas keldris mürdida.
Õhtul enne kavandatud toidunautimist lõika porgandid ca 1 cm jämedusteks kangideks, seller 1 cm suurteks kuubikuteks. Puhasta sibulad, kuid ära tükelda. Võta suur kauss, kuhu kukk ja kõik eelnimetet juurikad (sibulad tervelt) ilusti ära mahuvad. Lisa tüümian, loorber ja paarkümmend musta pipra tera ja vala see kõik veiniga üle. Lase järgmise päevani külmkapis või külmas keldris mürdida.
Pajaroa valmimine võtab aega ca 3 tundi.
Järgmisel päeval nõruta veinist kukk ja juurikad. Pruunista pannil õlis esmalt kuketükid ja pane need paraja suurusega ahjupotti. Seejärel pruunista samal pannil kergelt (vajadusel õli lisades) hakitud küüslauk ja veini nautinud juurikad. Lisa need kukele. Peale vala vein koos kõige sinna jäänuga. Lisa vett, et kõik oleks vedelikuga kaetud, siis sool ja terapipar (soolaga ole ettevaatlik, sest lisandub veel ka soolapeekon) Pane kaanega kaetud pott kuuma ahju (ca 180-200).
Järgmisena lõika soolapeekon mõnusateks ribadeks, mida hea pannil pruunistada. Eemalda šampinjonidelt jalad, suuremad seened võib poolitada või neljaks lõigata (ära seeni pese). Lase peekon mõnusal kuumusel kergelt kuldpruuniks, siis lisa šampinjonid ja kuumuta kõik koos läbi. Lisa see kraam umbes tund pärast kuke ahjupanekut ahjupotti ja hauta veel ca 1,5-2 tundi (kuni liha luudelt pudeneb). Vahepeal timmi maitset soola-pipraga. Kui moorpraad valmis, riputa peale värskelt hakitud lehtpeterselli.
Lisandiks sobivad õlikastmega värsked salatid ja hää eestimaine mure keedukartul, kartulipressiga pressitud kartul või, miks mitte, ka kartulipuder.
Bon appétit!
Follow my blog with Bloglovin
Bon appétit!
Follow my blog with Bloglovin
Ελληνικός μουσακάς - από την Ελλάδα με αγάπη
Täna oli kummaline päev - meeletu rahmeldamine ja rabelemine töörindel, nii ei pannudki tähele, kui lõuna käes. Mida polnud, seda polnud - st lõunaroaideed. Ja lõunasöögi mõttes tuhises külmkapis ikka väga jäine talvetuul. Siis meenus sügavkülmikusse peidetud lamba sisefilee ja nii läksid mõtted sooja Kreekasse - moussaka. Mis muud kui liha sulama, autole hääled sisse ja poodi puuduolevaid komponente hankima. Juntimist on, aga tulemus on seda väärt.
Kreekapärane moussaka
2 suurt baklažaani
2 suurt kartulit
0,5 kg lambahakkliha (mina kasutasin 0,5 kg väikesteks tükkideks lõigatud lamba sisefileed)
1 purk kooritud purustatud tomateid omas mahlas (vt pakendilt, et poleks lisatud igasugu naljakaid asju, nt sidrunhapet, maitseaineid jms), suvisel ajal tuleb loomulikult asendada kasvuhoonesoojade tomatitega
3 parajat mugulsibulat hakituna
6 küüslauguküünt hakituna
100 ml kuiva punast veini
1/2 tl jahvatatud kaneeli
1/2 tl jahvatatud vürtspipart
1/4 tl jahvatatud nelki
1/2 tl kuivatatud basiilikut
1/2 tl kuivatatud punet
2 loorberilehte
1/2 tl riivitud/jahvatatud muskaatpähklit
1/3-1/2 pakki võid
1/3 tassi nisujahu
2 tassi piima
2 muna
ca 150 g riivitud pecorino sardo't või parmigiano reggiano't. Mina eelistan selle roa juures taas mõnusat lambamaitselist pecorino't
maitse järgi soola, värskelt purustatud musta pipart, oliivõli vajaduse järgi
Kloon nr 1 koorib kartulid ja viilutab pikkupidi ca 0,5 cm paksusteks viiludeks. Siis viilutab baklažaanid pikkupidi sama paksudeks viiludeks. Minu kloon kasutab selleks mandoliini. Võtab suurima lasanjevormi või sügavaima ahjupanni, mille leiab. Määrib panni põhja ja küljed oliivõliga, asetab sinna kartuliviilud, pintseldab pealt oliivõliga, jahvatab peale veidi soola ja paneb kõik selle ca 10 minutiks ca 190kraadisesse praeahju. Kui kartulid kergelt pruunistet, teeb täpselt sama baklažaaniviiludega.
Kloon nr 2 hakib sibula ja küüslaugu peeneks ja glasseerib (glasuurib) need oliivõlis, võib ka kergelt pruunistada. Lisab hakkliha ja kuumutab läbi. Siis segab hulka purustatud tomatid, veini ja maitseained kuni muskaatpähklini (selle jätab ta kloonile nr 3). Kuumutab madalal kuumusel, kuni vedelikukogus väheneb oluliselt. Timmib maitset soola ja pipra ning vajadusel suhkruga.
Kloon nr 3 hakkab kokku keetma bešamellkastet. Selleks sulatab ta potis madalal kuumusel või, segab sinna hulka jahu ja hakkab segule tasahaaval toasooja piima lisama, kogu aeg segades, et tükke ei tekiks (kui tekib, kurnab enne juustu lisamist läbi sõela). Maitsestab soola, pipra ja muskaatpähkliga. Laseb keema tõusta ja keedab mõne minuti. Kuna töö lõppes ootamatult otsa, siis riivib jämedalt juustu. Umbes pool riivitud juustust segab ta kuuma kastme hulka ja siis tegeleb hoolega kastme jahutamisega. Vahepeal klopib munad kausis kergelt vahule. Kui kaste on parjalt jahtunud, segab hoolikalt umbes poole kastmest kergelt vahustet munade hulka ja siis kogu selle kupatuse ülejäänud kastmesse.
Nüüd võivad kloonid taas ühineda:-)
Pintselda vormi põhi ja küljed oliivõliga. Esimeseks kihiks lao kergelt pruunistet kartulid, nende peale kergelt küpsetet baklažaaniviilud. Sinna peale vala hakklihasegu. Kogu see kupatus kata veelkord baklažaaniviiludega ja siis bešamellkastmetekiga. Peale poeta ülejäänud riivitud juust. Küpseta ca 180kraadises ahjus umbes 50 min. Siis võta ahjust välja ja lase paarkümmend minutit tõmmata-jahtuda.
Moussaka retsepte on ilmselt sama palju kui Kreekas perenaisi. See siin on minu versioon. Varieerida võid selle roa juures palju - kas kartuliga või ilma, milliseid maitseaineid millises koguses kasutada, millist juustu eelistada jne.
PS Vabandan, aga mu kreeka keel on veidi roostes...
PPS Mõned mooronid nimetavad baklažaani ka munataimeks (jaitsekamennaja daroga, LOL) või obergiiniks (veel hullem, ROTFL). Kes lühendite tähendust ei tea, guugeldagu. Avastasin just, et kodukootud, kuid veidi harjumatu pommu on vasteks pakutud. Elame, näeme.
Follow my blog with Bloglovin
Kreekapärane moussaka
2 suurt baklažaani
2 suurt kartulit
0,5 kg lambahakkliha (mina kasutasin 0,5 kg väikesteks tükkideks lõigatud lamba sisefileed)
1 purk kooritud purustatud tomateid omas mahlas (vt pakendilt, et poleks lisatud igasugu naljakaid asju, nt sidrunhapet, maitseaineid jms), suvisel ajal tuleb loomulikult asendada kasvuhoonesoojade tomatitega
3 parajat mugulsibulat hakituna
6 küüslauguküünt hakituna
100 ml kuiva punast veini
1/2 tl jahvatatud kaneeli
1/2 tl jahvatatud vürtspipart
1/4 tl jahvatatud nelki
1/2 tl kuivatatud basiilikut
1/2 tl kuivatatud punet
2 loorberilehte
1/2 tl riivitud/jahvatatud muskaatpähklit
1/3-1/2 pakki võid
1/3 tassi nisujahu
2 tassi piima
2 muna
ca 150 g riivitud pecorino sardo't või parmigiano reggiano't. Mina eelistan selle roa juures taas mõnusat lambamaitselist pecorino't
maitse järgi soola, värskelt purustatud musta pipart, oliivõli vajaduse järgi
Kloon nr 1 koorib kartulid ja viilutab pikkupidi ca 0,5 cm paksusteks viiludeks. Siis viilutab baklažaanid pikkupidi sama paksudeks viiludeks. Minu kloon kasutab selleks mandoliini. Võtab suurima lasanjevormi või sügavaima ahjupanni, mille leiab. Määrib panni põhja ja küljed oliivõliga, asetab sinna kartuliviilud, pintseldab pealt oliivõliga, jahvatab peale veidi soola ja paneb kõik selle ca 10 minutiks ca 190kraadisesse praeahju. Kui kartulid kergelt pruunistet, teeb täpselt sama baklažaaniviiludega.
Kloon nr 2 hakib sibula ja küüslaugu peeneks ja glasseerib (glasuurib) need oliivõlis, võib ka kergelt pruunistada. Lisab hakkliha ja kuumutab läbi. Siis segab hulka purustatud tomatid, veini ja maitseained kuni muskaatpähklini (selle jätab ta kloonile nr 3). Kuumutab madalal kuumusel, kuni vedelikukogus väheneb oluliselt. Timmib maitset soola ja pipra ning vajadusel suhkruga.
Kloon nr 3 hakkab kokku keetma bešamellkastet. Selleks sulatab ta potis madalal kuumusel või, segab sinna hulka jahu ja hakkab segule tasahaaval toasooja piima lisama, kogu aeg segades, et tükke ei tekiks (kui tekib, kurnab enne juustu lisamist läbi sõela). Maitsestab soola, pipra ja muskaatpähkliga. Laseb keema tõusta ja keedab mõne minuti. Kuna töö lõppes ootamatult otsa, siis riivib jämedalt juustu. Umbes pool riivitud juustust segab ta kuuma kastme hulka ja siis tegeleb hoolega kastme jahutamisega. Vahepeal klopib munad kausis kergelt vahule. Kui kaste on parjalt jahtunud, segab hoolikalt umbes poole kastmest kergelt vahustet munade hulka ja siis kogu selle kupatuse ülejäänud kastmesse.
Nüüd võivad kloonid taas ühineda:-)
Pintselda vormi põhi ja küljed oliivõliga. Esimeseks kihiks lao kergelt pruunistet kartulid, nende peale kergelt küpsetet baklažaaniviilud. Sinna peale vala hakklihasegu. Kogu see kupatus kata veelkord baklažaaniviiludega ja siis bešamellkastmetekiga. Peale poeta ülejäänud riivitud juust. Küpseta ca 180kraadises ahjus umbes 50 min. Siis võta ahjust välja ja lase paarkümmend minutit tõmmata-jahtuda.
|
Moussaka retsepte on ilmselt sama palju kui Kreekas perenaisi. See siin on minu versioon. Varieerida võid selle roa juures palju - kas kartuliga või ilma, milliseid maitseaineid millises koguses kasutada, millist juustu eelistada jne.
PS Vabandan, aga mu kreeka keel on veidi roostes...
PPS Mõned mooronid nimetavad baklažaani ka munataimeks (jaitsekamennaja daroga, LOL) või obergiiniks (veel hullem, ROTFL). Kes lühendite tähendust ei tea, guugeldagu. Avastasin just, et kodukootud, kuid veidi harjumatu pommu on vasteks pakutud. Elame, näeme.
Follow my blog with Bloglovin
Thursday 4 March 2010
Laisa perenaise nipp
Kui pole viitsimist ise saia-sepikut küpsetada, siis selle vastu on rohi olemas. Osta supermarketi, nt Selveri, Prisma või Stockmanni pagaritoodete letist (seal, kus nad ise saiakesi "küpsetavad") sügavkülmutatud pooltooted ja pane ise kodus ahju. Sügavkülmas säilivad nt ciabatta või croissant'ide 'toorikud' rahulikult kuu aega ja nii võid kas või igal hommikul endale ahjusooja saia valmistada. Väga hea on ka Viimsi Kaubanduskeskuses asuva Delicato poe kiviahju sai, mida samuti sügavkülmutatult osta saab.
Tee nii.
Lase sügavkülmutatud 'toorikutel' ca 10-15 min toasoojas sulada. Soojenda praeahi ca 180-190 kraadini. Pane toorikud ahju - ciabatta valmimiseks kulub ca 15 min, toored croissant'id küpsevad 20-25 minutiga. Õige tunde saad kätte paari korraga.
Croissant'e saad kiiresti valmistada ka poest ostetud lehttainast (kui kõht kannatab). Lõika tainas lihtsalt sobiva suurusega kolmnurkadeks, rulli kokku ja küpseta sama moodi, nagu 'toorikuidki'. Isetehtud lehttainast on muidugi 1000 korda hõrgumad, aga nt mina ja tainategu ei saa omavahel läbi:-( Aga Bonaparte aitab hädast välja - kallis on, aga maitsev.
Follow my blog with Bloglovin
Tee nii.
Lase sügavkülmutatud 'toorikutel' ca 10-15 min toasoojas sulada. Soojenda praeahi ca 180-190 kraadini. Pane toorikud ahju - ciabatta valmimiseks kulub ca 15 min, toored croissant'id küpsevad 20-25 minutiga. Õige tunde saad kätte paari korraga.
Croissant'e saad kiiresti valmistada ka poest ostetud lehttainast (kui kõht kannatab). Lõika tainas lihtsalt sobiva suurusega kolmnurkadeks, rulli kokku ja küpseta sama moodi, nagu 'toorikuidki'. Isetehtud lehttainast on muidugi 1000 korda hõrgumad, aga nt mina ja tainategu ei saa omavahel läbi:-( Aga Bonaparte aitab hädast välja - kallis on, aga maitsev.
Follow my blog with Bloglovin
Wednesday 3 March 2010
Veel lihast - suure nurinaga
Kõik Eestimaa lihunikud, ühinege!
Follow my blog with Bloglovin
Pasta fra diavolo
Tuline mereannikaste linguine'dele või tagliatelle'dele, mis lihtsalt viib keele alla. Valmista seda marinara-kastme baasil (vt eelmist postitust).
Pasta fra diavolo (ühele inimesele)
1 tass marinara-kastet
4-6 toorest puhastatud kuning-või tiigerkreveti saba (kogus vastavalt soovile)
2-3 toorest puhastatud kammkarpi (vastavalt soovile)
3-4 hakitud küüslauguküünt
punase tšillipipra helbeid maitse järgi (väga hästi sobib nt Santa Maria maitseainesegu Chili Explosion)
oliivõli
peotäis hakitud lehtpeterselli
Kuumuta kaste keemiseni. Maitsesta tšillihelvestega parajalt teravaks. Pea meeles, et tšillimaitse intensiivistub, kui lased kastmel veidi kergelt kuumutades tõmmata.
Kuumuta pann tulikuumaks, lisa veidi oliivõli, pool hakitud küüslaugust ja krevetid. Kuumuta mõned sekundid (kuni krevetid muutuvad altpoolt roosakaks), siis pööra ümber ja kuumuta veel mõned sekundid. Eemalda pannilt. Lisa vajadusel veel oliivõli, siis ülejäänud hakitud küüslauk ja kammkarbid ja toimi, nagu krevettidega. Pruunistamise ajal võid lisada veidi ka tšillihelbeid. Kõik sõltub sellest, kui 'tuleneelaja' sa oled:-)
NB! Pruunista suurel kuumusel ja väldi krevettide ja kammkarpide keetmist. Ülepraadimisel/-keetmisel muutuvad nii krevetid kui ka kammkarbid tuimaks ja kaotavad oma hõrgu maitse.
Lisa pruunistet krevetid, kammkarbid ja küüslauk kastmele ja lase kõik koos korraks keema ja eemalda siis tulelt. Puista peale hakitud lehtpeterselli. Nii lihtne see ongi.
Jätku pastale!
Follow my blog with Bloglovin
Pasta fra diavolo (ühele inimesele)
1 tass marinara-kastet
4-6 toorest puhastatud kuning-või tiigerkreveti saba (kogus vastavalt soovile)
2-3 toorest puhastatud kammkarpi (vastavalt soovile)
3-4 hakitud küüslauguküünt
punase tšillipipra helbeid maitse järgi (väga hästi sobib nt Santa Maria maitseainesegu Chili Explosion)
oliivõli
peotäis hakitud lehtpeterselli
Kuumuta kaste keemiseni. Maitsesta tšillihelvestega parajalt teravaks. Pea meeles, et tšillimaitse intensiivistub, kui lased kastmel veidi kergelt kuumutades tõmmata.
Kuumuta pann tulikuumaks, lisa veidi oliivõli, pool hakitud küüslaugust ja krevetid. Kuumuta mõned sekundid (kuni krevetid muutuvad altpoolt roosakaks), siis pööra ümber ja kuumuta veel mõned sekundid. Eemalda pannilt. Lisa vajadusel veel oliivõli, siis ülejäänud hakitud küüslauk ja kammkarbid ja toimi, nagu krevettidega. Pruunistamise ajal võid lisada veidi ka tšillihelbeid. Kõik sõltub sellest, kui 'tuleneelaja' sa oled:-)
NB! Pruunista suurel kuumusel ja väldi krevettide ja kammkarpide keetmist. Ülepraadimisel/-keetmisel muutuvad nii krevetid kui ka kammkarbid tuimaks ja kaotavad oma hõrgu maitse.
Lisa pruunistet krevetid, kammkarbid ja küüslauk kastmele ja lase kõik koos korraks keema ja eemalda siis tulelt. Puista peale hakitud lehtpeterselli. Nii lihtne see ongi.
Jätku pastale!
Follow my blog with Bloglovin
Salsa marinara
Tomatine põhikaste pitsa- ja pastaarmastajatele. Erinevate lisanditega saab sellest suurepärase bolognese-kastme, pasta fra diavolo, sooja võileiva või pitsakatte...
Tee korraga valmis suurem potitäis ja sügavkülmuta portsjonite kaupa, nii saad isu tekkimisel hõrgu roa vaid loetud minutitega.
Tee korraga valmis suurem potitäis ja sügavkülmuta portsjonite kaupa, nii saad isu tekkimisel hõrgu roa vaid loetud minutitega.
Marinara-kaste
3 sibulat, hakitud väikesteks tükkideks
6-10 küüslauguküünt, hakitud väikesteks tükkideks
1 spl suhkrut (või vastavalt maitsele)
2 tl soola (või vastavalt maitsele)
2 tl kuivatatud basiilikut
1,5 tl kuivatatud punet
1 tl kuivatatud tüümiani
0,5 tl purustatud apteegitilli- e fenkoliseemneid
1 tl värskeltpurustatud musta pipart (või vastavalt maitsele)
2 spl palsamiäädikat (soovi korral)
100 ml valget kuiva veini
4 purki purustatud kooritud tomateid (a 400 g)
soovi korral peotäis värsket hakitud lehtpeterselli
oliivõli
6-10 küüslauguküünt, hakitud väikesteks tükkideks
1 spl suhkrut (või vastavalt maitsele)
2 tl soola (või vastavalt maitsele)
2 tl kuivatatud basiilikut
1,5 tl kuivatatud punet
1 tl kuivatatud tüümiani
0,5 tl purustatud apteegitilli- e fenkoliseemneid
1 tl värskeltpurustatud musta pipart (või vastavalt maitsele)
2 spl palsamiäädikat (soovi korral)
100 ml valget kuiva veini
4 purki purustatud kooritud tomateid (a 400 g)
soovi korral peotäis värsket hakitud lehtpeterselli
oliivõli
Haki sibulad ja küüslaugud peeneks. Kuumuta sügavas pannis või potis oliivõli mõõdukal kuumusel, lisa hakitud sibulad ja glaseeri mõni minut. ära pruunista. Lisa hakitud küüslauk ja kõik maitseained. Kuumuta pidevalt segades kuni 1 minut. Siis lisa palsamiäädikas, siis vein. Kuumuta pidevalt segades umbes paar minutit. Siis lisa tomatid, sega ja lase vaiksel kuumusel podiseda 2-3 tundi, aeg-ajalt segades, kuni kaste pakseneb. Timmi maitset vastavalt oma soovile.
Superhea kaste tuleb muidugi suvel oma kasvuhoonesoojadest ploom- või lihatomatitest.
Superhea kaste tuleb muidugi suvel oma kasvuhoonesoojadest ploom- või lihatomatitest.
Pesto
Pole vahet, kas teed pastat või soovid leivakattele vaheldust, pesto sobib selleks suurepäraselt.
Ja seda isuäratavat lõhna, mis pesto valmistamisel levib, on võimatu sõnadega kirjeldada.
Pesto
ca 60 g pecorino juustu (võib asendada ka parmigiano reggiano'ga)
2-4 küüslauguküünt
ca 25 g seedermänni- e piiniaseemneid
suur punt värsket basiilikut (1 pott koos vartega, suvel muidugi ainult oma aiast)
soola (vajaduse korral)
oliiviõli (kindlasti esimese pressi oliiviõli, mina kasutan ainult olio verde't), nii et pesto jääks meeldivalt kreemja konsistentsiga - ei liiga paks ega liiga vedel
Kõikide komponentide kogused on orienteeruvad - hea pesto on igaühe jaoks veidi erinev, nii et julget katsetamist.
Juustust - mulle meeldib pecorino lambane maitse, seetõttu eelistan seda, kas sardo't või romano't. Viimane on väga soolane ja seetõttu peab olema päris ettevaatlik.
Küüslaugust - mina lisan pigem 4 suurt küünt, aga maheda maitse austajad võiksid alustada kahest.
Pane kõik komponendid (v.a oliiviõli, mida tuleks lisada osade kaupa) kokku köögikombaini. Võib kasutada ka vanamoodsat käsitsi tampimise meetodit. Purusta (tambi), lisa õli, kuni moodustub ühtlane pasta. Vajadusel timmi maitset erinevate komponentide lisamisega. Säilib külmkapis umbes nädalapäevad. Purki pannes vala peale õhuke õlikiht.
Mina kasutasin ära eelmisel suvel 'purgistatud' suvemaitse - oma aia väikeselehelise basiiliku ja küüslaugu purustatud massi, mis sügavkülmas oma aega ootas. Köök oli kaua aega imelist lõhna täis.
Ja mu sõbranna mees nimetas seda hellitlevalt siloks...
Meelespidamiseks
Vahel läheb ka tarkadel segi - maitsetaim on 'basiilik'. 'Basiilika' on sambaridadega löövideks jaotatud piklik ehitis, nt kirik.
Follow my blog with Bloglovin
Ja seda isuäratavat lõhna, mis pesto valmistamisel levib, on võimatu sõnadega kirjeldada.
Pesto
ca 60 g pecorino juustu (võib asendada ka parmigiano reggiano'ga)
2-4 küüslauguküünt
ca 25 g seedermänni- e piiniaseemneid
suur punt värsket basiilikut (1 pott koos vartega, suvel muidugi ainult oma aiast)
soola (vajaduse korral)
oliiviõli (kindlasti esimese pressi oliiviõli, mina kasutan ainult olio verde't), nii et pesto jääks meeldivalt kreemja konsistentsiga - ei liiga paks ega liiga vedel
Kõikide komponentide kogused on orienteeruvad - hea pesto on igaühe jaoks veidi erinev, nii et julget katsetamist.
Juustust - mulle meeldib pecorino lambane maitse, seetõttu eelistan seda, kas sardo't või romano't. Viimane on väga soolane ja seetõttu peab olema päris ettevaatlik.
Küüslaugust - mina lisan pigem 4 suurt küünt, aga maheda maitse austajad võiksid alustada kahest.
Pane kõik komponendid (v.a oliiviõli, mida tuleks lisada osade kaupa) kokku köögikombaini. Võib kasutada ka vanamoodsat käsitsi tampimise meetodit. Purusta (tambi), lisa õli, kuni moodustub ühtlane pasta. Vajadusel timmi maitset erinevate komponentide lisamisega. Säilib külmkapis umbes nädalapäevad. Purki pannes vala peale õhuke õlikiht.
Mina kasutasin ära eelmisel suvel 'purgistatud' suvemaitse - oma aia väikeselehelise basiiliku ja küüslaugu purustatud massi, mis sügavkülmas oma aega ootas. Köök oli kaua aega imelist lõhna täis.
Ja mu sõbranna mees nimetas seda hellitlevalt siloks...
Meelespidamiseks
Vahel läheb ka tarkadel segi - maitsetaim on 'basiilik'. 'Basiilika' on sambaridadega löövideks jaotatud piklik ehitis, nt kirik.
Follow my blog with Bloglovin
Olio verde - ihu ja hinge palsam
Vahepeal jõudis meie õlilaev kohale ja naudin nüüd rohurohelist ja murumaitselist, alles mullu valminud Sitsiilia olio verde't igal võimalusel - sees- ja välispidiselt. Keda huvitab, siis tootjaks on Gianfranco Becchina.
Pole paremat isutekitajat või näljapeletajat kui ahjusoe krõbedakoorikuline ciabatta ja veidike olio verde't.
Ja juuste oliivõlimask...
Follow my blog with Bloglovin
Pole paremat isutekitajat või näljapeletajat kui ahjusoe krõbedakoorikuline ciabatta ja veidike olio verde't.
Ja juuste oliivõlimask...
Follow my blog with Bloglovin
Suur sula
Talv rabas jalust. Heas mõttes. Viimased poolteist kuud on kelgumägesid ikka sadade kilomeetrite kaupa mõõdetud. Seetõttu siis ka pikk paus pliidiäärsete toimetuste talletamisel.
Püüan seda viga nüüd parandada.
Kelgutamise vahepeal olen jõudnud värskendada suširullimise oskusi, eksperimenteerida kodumaise veiselihaga ja nikerdada kodukootud pastat ja selle juurde sobivaid häädusi.
Muuseas, kodumaine lihaveise liha ei kõlba koera hänna alla ka mitte. Kõik meie kaubandusvõrgust ostetud (vahet pole, kas tegemist Rakvere lihaveisega või mahevõrgust ostetuga) lihaveise tükid on kuidagi vesised, laialivalguvad, valesti lõigatud - igatahes hääd rooga nendest ei saa. Kindla peale minek on ainult sisefileega, aga seegi erineb mujal nähtud-katsutud sarnastest tükkidest kui öö päevast. Mullused varasuvised Pariisi maiustamised antrekoodiga jäävad paraku saavutamatuteks.
Pastalisanditest järgmises postituses.
Follow my blog with Bloglovin
Püüan seda viga nüüd parandada.
Kelgutamise vahepeal olen jõudnud värskendada suširullimise oskusi, eksperimenteerida kodumaise veiselihaga ja nikerdada kodukootud pastat ja selle juurde sobivaid häädusi.
Muuseas, kodumaine lihaveise liha ei kõlba koera hänna alla ka mitte. Kõik meie kaubandusvõrgust ostetud (vahet pole, kas tegemist Rakvere lihaveisega või mahevõrgust ostetuga) lihaveise tükid on kuidagi vesised, laialivalguvad, valesti lõigatud - igatahes hääd rooga nendest ei saa. Kindla peale minek on ainult sisefileega, aga seegi erineb mujal nähtud-katsutud sarnastest tükkidest kui öö päevast. Mullused varasuvised Pariisi maiustamised antrekoodiga jäävad paraku saavutamatuteks.
Pastalisanditest järgmises postituses.
Follow my blog with Bloglovin
Subscribe to:
Posts (Atom)
Posts
