Pesto

Pole vahet, kas teed pastat või soovid leivakattele vaheldust, pesto sobib selleks suurepäraselt.

Ja seda isuäratavat lõhna, mis pesto valmistamisel levib, on võimatu sõnadega kirjeldada.

Pesto
ca 60 g pecorino juustu (võib asendada ka parmigiano reggiano'ga)
2-4 küüslauguküünt
ca 25 g seedermänni- e piiniaseemneid
suur punt värsket basiilikut (1 pott koos vartega, suvel muidugi ainult oma aiast)
soola (vajaduse korral)
oliiviõli (kindlasti esimese pressi oliiviõli, mina kasutan ainult olio verde't), nii et pesto jääks meeldivalt kreemja konsistentsiga - ei liiga paks ega liiga vedel

Kõikide komponentide kogused on orienteeruvad - hea pesto on igaühe jaoks veidi erinev, nii et julget katsetamist.
Juustust - mulle meeldib pecorino lambane maitse, seetõttu eelistan seda, kas sardo't või romano't. Viimane on väga soolane ja seetõttu peab olema päris ettevaatlik.
Küüslaugust - mina lisan pigem 4 suurt küünt, aga maheda maitse austajad võiksid alustada kahest.

Pane kõik komponendid (v.a oliiviõli, mida tuleks lisada osade kaupa) kokku köögikombaini. Võib kasutada ka vanamoodsat käsitsi tampimise meetodit. Purusta (tambi), lisa õli, kuni moodustub ühtlane pasta. Vajadusel timmi maitset erinevate komponentide lisamisega. Säilib külmkapis umbes nädalapäevad. Purki pannes vala peale õhuke õlikiht.

Mina kasutasin ära eelmisel suvel 'purgistatud' suvemaitse - oma aia väikeselehelise basiiliku ja küüslaugu purustatud massi, mis sügavkülmas oma aega ootas. Köök oli kaua aega imelist lõhna täis.

Ja mu sõbranna mees nimetas seda hellitlevalt siloks...

Meelespidamiseks
Vahel läheb ka tarkadel segi - maitsetaim on 'basiilik'. 'Basiilika' on sambaridadega löövideks jaotatud piklik ehitis, nt kirik.

Follow my blog with Bloglovin