Sünnipäev ilma dajmitordita pole sünnipäev

14. jaanuar on meitel sünnipäevade päev - siis täitub aastaring nii meespere kõige vanemal kui ka kõige nooremal. Kui aastaid ei saanud ühtegi tähtpäeva mööda ilma linnupiimatordita, siis nüüd pole sünnipäev ilma jäätisese dajmitordita mingi sünnipäev.

Dajmitort
3 muna (2 valget, 3 kollast)
3 dl suhkrut - 2 põhjale, 1 kreemile
1 dl mandleid
4 dl vahukoort
4 väikest (a 57 g) või 2 topelttahvlit Dajmi šokolaadi

Besee:
Vahusta 2 munavalget tugevaks vahuks (mina olen lisanud ka kolmanda munavalge ja vastavalt siis ka rohkem suhkrut). Lisa vähehaaval suhkur, pidevalt edasi vahustades. Koori ja haki mandlid ja rösti kuival praepannil. Lase enne munavalgete hulka segamist jahtuda. Joonista küpsetuspaberile ümmargune ring läbimõõduga 21-24 cm ja määri võiga. Laota sellele vahustatud munavalgesegu. Küpseta põhja 140 kraadi juures umbes 1 tund (peaks minema õrnalt beežikaks. Lase jahtuda.

Kate:
Löö koor vahule. Vahusta munakollased ja suhkur sinna hulka. Haki Dajmi šokolaad väikesteks tükkideks ja lisa segule. Ümbritse beseepõhi 5 cm kõrguse fooliumiribaga ja tõsta muna-vahukooresegu põhja peale. Aseta tort mõneks tunniks sügavkülma.
Võta välja umbes 10 min enne serveerimist. Loomulikult võid tordi juba eelmisel päeval valmis munsterdada.

Luban, et kestvad kiiduavaldused on garanteeritud :-)

Follow my blog with Bloglovin

Kaie M hõrk kanapirukas

Mõned päevad enne jõule võtsime Kaie M eestvedamisel ette suuremat sorti avantüüri - verivorstide valmistamise. Vorstiteost kirjutan ehk pikemalt nt enne järgmisi jõule, kuid praegu tahaks jagada hõrgu kanapiruka retsepti, mille Kaie M näljastele vorstivalmistajatele intermetsoks pakkus.

Lisan siia ka Kaie M kommentaari: kasutage kas kombinatsiooni kana+porru+muskaatpähkel või siis kana+seened+konjak :) liiga palju asju koos loob maitsete virr-varri, mis pole kulutusi väärt.

Mareni kommentaar: olen proovinud mõlemat kombinatsiooni, ma arvan, et kana+porru+muskaat on parem, st mahlasem. Teine variant on liiga lihane. Aga mina lisasin kanale-seentele-konjakile ka muskaatpähklit ja maitsekombinatsioon oli väga hea.

Kanapirukas krahvi moodi

1 kg pärmi-lehttainast

Täidis:
500-600 g keedetud kana (tasub keeta terve kana, siis saab hää supi pealekauba)
2 muna
2 klaasi valget kastet
50 g valgeid kuivatatud seeni või 10 šampinjoni (mina kasutasin metsšampinjone, aga seened võib üldse ära jätta)
2 toekat porrut
2 pitsi konjakit
võid porru praadimiseks
1 klaas kanapuljongit

Kaste:
1 spl võid
1 spl nisujahu
2 klaasi kanapuljongit

Valge kastme jaoks sulata pannil või, lisa sinna jahu ning pidevalt segades kuumuta ühtlase tulemuse saamiseni. Segamist jätkates vala ühtlase joana juurde kanapuljong, lase kastmel muutuda hapukoore paksuseks. Maitsesta soolaga. Lase veidi jahtuda.
Täidise valmistamiseks lisa valgele kastmele puljong ja kaks muna, sega hästi läbi. Seejärel lisa keedetud ja peeneks hakitud kana, võis hautatud porru, peenelt hakitud seened. Lase madalal tulel pakseneda. Jahuta.
Jahtunud täidisele lisa 2 pitsi konjakit, maitsesta soola, ning ohtra pipra ja muskaatpähkliga. Täidise võid valmistada juba varem, jääb üle ainult taignale laotada ja küpsetada.

Jaga taigen kaheks ning rulli mõlemad 7-8 mm paksuselt lahti. Kata üks pool ühtlaselt täidisega, ääred jäta vabaks. Kata teise taignapoolega, kinnita ääred tihedalt, suru kahvliga üle. Määri pealt esmalt munakollasega ja seejärel vahustatud munavalgega.
Küpseta 240ºC juures kuni pirukas muutub pealt kuldpruuniks.

Follow my blog with Bloglovin

Täidetud seened

Käisime eile Merka ja KJ-ga Pirital suusatamas ja uisutamas. Tõele au andes ei teinud mina kumbagit, küll aga kantseldasin mörravat KJ, kelle hiigelsuur ego ja tunnustusvajadus sattusid vastuollu esimeste katsetustega suusarajal ja liuväljal - no mis teha, kui esimene kord ikka ei tule nii välja, nagu proffidel. Köögis juhtub ju sageli just samamoodi.

Tagasiteel seisin Selveri lettide ees ja ragistasin ajusid, mida lõunasöögiks teha - midagi head ja kiiresti valmivat, sest käes oli juba hiline pärastlõuna. Olime kunagi Merka ja Pillega teinud täidetud seeni. Selleks puhuks otsisin veebist terve posu ektsravagantseid retsepte, mis kõik ka päris maitsvalt välja kukkusid. Aga egas neid siis poes kaasas polnud ja minu haugimälu igasugu pisiasju ju meeles ei pea. Rabasin siis korvi asju mis meeles olid: karbike 6 portobelloga (need on suured tumedad kultiveeritud šampinjonid), ühe tummise baklažaani, 250 g lihaveise hakkliha, peotäie kreeka pähkleid.

Kogused on kõik umbkaudsed, tegin maitse järgi. Välja tuli 6 täidetud seent ja 1 täidetud baklažaanilaevuke.

Täidis valmis nii:
ca 250 g hakkliha
väikesteks kuubikuteks hakitud baklažaan
1 muna
peotäis kreeka pähkleid, hakitud
tassitäis riivjuustu (kasutasin Vigala pitsajuustu)
pool karpi mascarponet
soola
värskeltjahvatatud pipart
tüümiani
salveid
peotäis hakitud peterselli

Lõikasin baklažaani pikuti pooleks. Ühe poole koorisin ära ja hakkisin väikesteks kuubikuteks. Teise poole tühjendasin seest viljalihast (jätsin koore ca poole sentimeetri paksuseks) ja hakksin sisu samuti kuubikuteks. Segasin hakklihale hulka soola, pipra, tüümiani, salvei, peterselli, baklažaanikuubikud, seente peenekshakitud jalad, pähklid, mascarpone ja riivjuustu ning muna ja segasin ühtlaseks massiks. Määrisin ahjupanni põhja õliga, panin sinna seened - kübar allapoole - ja baklažaanilaevukese ja täitsin kokkusegatud möginaga. Kõik see läks ca 40 minutiks ahju (ca 180 kraadi), kuni täidis oli pealt ilus kuldpruun ja seened-baklažaan läbi küpsenud. Veidi enne valmimist valasin alla ka törtsu vett, et ahjupann kõrbema ei hakkaks ja sealt tuli imemaitsev kaste, mida seeneampsule pärast peale panna.

Tuleb tunnistada, et improviseerimise tulemus oli päris hõrk. Süüa sobib seda nii soojaks eelroaks kui ka põhitoidusena hea värske salatiga.

Follow my blog with Bloglovin

Alustuseks

Paar õhtut tagasi, kui olime just Merka juures taldrikutelt viimaseid oivalise kõrvitsakoogi riismeid riibumas, tuli Merkale suurepärane mõte meie kulinaarseid katsetusi kirja panema hakata. Oleme erinevates seltskondades köögieksperimente korraldanud juba mitmeid aastaid, kui jäädvustunud on need peamiselt meie mälestustes ja maitsemeeltes. Nüüd jõuavad need ka veebi, et oleks koht, kus oma mälu värskendada.