Sunday 10 January 2010

Täidetud seened

Käisime eile Merka ja KJ-ga Pirital suusatamas ja uisutamas. Tõele au andes ei teinud mina kumbagit, küll aga kantseldasin mörravat KJ, kelle hiigelsuur ego ja tunnustusvajadus sattusid vastuollu esimeste katsetustega suusarajal ja liuväljal - no mis teha, kui esimene kord ikka ei tule nii välja, nagu proffidel. Köögis juhtub ju sageli just samamoodi.

Tagasiteel seisin Selveri lettide ees ja ragistasin ajusid, mida lõunasöögiks teha - midagi head ja kiiresti valmivat, sest käes oli juba hiline pärastlõuna. Olime kunagi Merka ja Pillega teinud täidetud seeni. Selleks puhuks otsisin veebist terve posu ektsravagantseid retsepte, mis kõik ka päris maitsvalt välja kukkusid. Aga egas neid siis poes kaasas polnud ja minu haugimälu igasugu pisiasju ju meeles ei pea. Rabasin siis korvi asju mis meeles olid: karbike 6 portobelloga (need on suured tumedad kultiveeritud šampinjonid), ühe tummise baklažaani, 250 g lihaveise hakkliha, peotäie kreeka pähkleid.

Kogused on kõik umbkaudsed, tegin maitse järgi. Välja tuli 6 täidetud seent ja 1 täidetud baklažaanilaevuke.

Täidis valmis nii:
ca 250 g hakkliha
väikesteks kuubikuteks hakitud baklažaan
1 muna
peotäis kreeka pähkleid, hakitud
tassitäis riivjuustu (kasutasin Vigala pitsajuustu)
pool karpi mascarponet
soola
värskeltjahvatatud pipart
tüümiani
salveid
peotäis hakitud peterselli

Lõikasin baklažaani pikuti pooleks. Ühe poole koorisin ära ja hakkisin väikesteks kuubikuteks. Teise poole tühjendasin seest viljalihast (jätsin koore ca poole sentimeetri paksuseks) ja hakksin sisu samuti kuubikuteks. Segasin hakklihale hulka soola, pipra, tüümiani, salvei, peterselli, baklažaanikuubikud, seente peenekshakitud jalad, pähklid, mascarpone ja riivjuustu ning muna ja segasin ühtlaseks massiks. Määrisin ahjupanni põhja õliga, panin sinna seened - kübar allapoole - ja baklažaanilaevukese ja täitsin kokkusegatud möginaga. Kõik see läks ca 40 minutiks ahju (ca 180 kraadi), kuni täidis oli pealt ilus kuldpruun ja seened-baklažaan läbi küpsenud. Veidi enne valmimist valasin alla ka törtsu vett, et ahjupann kõrbema ei hakkaks ja sealt tuli imemaitsev kaste, mida seeneampsule pärast peale panna.

Tuleb tunnistada, et improviseerimise tulemus oli päris hõrk. Süüa sobib seda nii soojaks eelroaks kui ka põhitoidusena hea värske salatiga.

Follow my blog with Bloglovin

No comments:

Post a Comment