Ελληνικός μουσακάς - από την Ελλάδα με αγάπη

Täna oli kummaline päev - meeletu rahmeldamine ja rabelemine töörindel, nii ei pannudki tähele, kui lõuna käes. Mida polnud, seda polnud - st lõunaroaideed. Ja lõunasöögi mõttes tuhises külmkapis ikka väga jäine talvetuul. Siis meenus sügavkülmikusse peidetud lamba sisefilee ja nii läksid mõtted sooja Kreekasse - moussaka. Mis muud kui liha sulama, autole hääled sisse ja poodi puuduolevaid komponente hankima. Juntimist on, aga tulemus on seda väärt.

Kreekapärane moussaka
2 suurt baklažaani 
2 suurt kartulit
0,5 kg lambahakkliha (mina kasutasin 0,5 kg väikesteks tükkideks lõigatud lamba sisefileed)
1 purk kooritud purustatud tomateid omas mahlas (vt pakendilt, et poleks lisatud igasugu naljakaid asju, nt sidrunhapet, maitseaineid jms), suvisel ajal tuleb loomulikult asendada kasvuhoonesoojade tomatitega
3 parajat mugulsibulat hakituna
6 küüslauguküünt hakituna
100 ml kuiva punast veini
1/2 tl jahvatatud kaneeli
1/2 tl jahvatatud vürtspipart
1/4 tl jahvatatud nelki
1/2 tl kuivatatud basiilikut
1/2 tl kuivatatud punet
2 loorberilehte
1/2 tl riivitud/jahvatatud muskaatpähklit
1/3-1/2 pakki võid
1/3 tassi nisujahu
2 tassi piima
2 muna
ca 150 g riivitud pecorino sardo't või parmigiano reggiano't. Mina eelistan selle roa juures taas mõnusat lambamaitselist pecorino't
maitse järgi soola, värskelt purustatud musta pipart, oliivõli vajaduse järgi

Klooni ennast kolmeks:
Kloon nr 1 koorib kartulid ja viilutab pikkupidi ca 0,5 cm paksusteks viiludeks. Siis viilutab baklažaanid pikkupidi sama paksudeks viiludeks. Minu kloon kasutab selleks mandoliini. Võtab suurima lasanjevormi või sügavaima ahjupanni, mille leiab. Määrib panni põhja ja küljed oliivõliga, asetab sinna kartuliviilud, pintseldab pealt oliivõliga, jahvatab peale veidi soola ja paneb kõik selle ca 10 minutiks ca 190kraadisesse praeahju. Kui kartulid kergelt pruunistet, teeb täpselt sama baklažaaniviiludega.

Kloon nr 2 hakib sibula ja küüslaugu peeneks ja glasseerib (glasuurib) need oliivõlis, võib ka kergelt pruunistada. Lisab hakkliha ja kuumutab läbi. Siis segab hulka purustatud tomatid, veini ja maitseained kuni muskaatpähklini (selle jätab ta kloonile nr 3). Kuumutab madalal kuumusel, kuni vedelikukogus väheneb oluliselt. Timmib maitset soola ja pipra ning vajadusel suhkruga.

Kloon nr 3 hakkab kokku keetma bešamellkastet. Selleks sulatab ta potis madalal kuumusel või, segab sinna hulka jahu ja hakkab segule tasahaaval toasooja piima lisama, kogu aeg segades, et tükke ei tekiks (kui tekib, kurnab enne juustu lisamist läbi sõela). Maitsestab soola, pipra ja muskaatpähkliga. Laseb keema tõusta ja keedab mõne minuti. Kuna töö lõppes ootamatult otsa, siis riivib jämedalt juustu. Umbes pool riivitud juustust segab ta kuuma kastme hulka ja siis tegeleb hoolega kastme jahutamisega. Vahepeal klopib munad kausis kergelt vahule. Kui kaste on parjalt jahtunud, segab hoolikalt umbes poole kastmest kergelt vahustet munade hulka ja siis kogu selle kupatuse ülejäänud kastmesse.

Nüüd võivad kloonid taas ühineda:-)

Pintselda vormi põhi ja küljed oliivõliga. Esimeseks kihiks lao kergelt pruunistet kartulid, nende peale kergelt küpsetet baklažaaniviilud. Sinna peale vala hakklihasegu. Kogu see kupatus kata veelkord baklažaaniviiludega ja siis bešamellkastmetekiga. Peale poeta ülejäänud riivitud juust. Küpseta ca 180kraadises ahjus umbes 50 min. Siis võta ahjust välja ja lase paarkümmend minutit tõmmata-jahtuda.

Καλή όρεξη!

Moussaka retsepte on ilmselt sama palju kui Kreekas perenaisi. See siin on minu versioon. Varieerida võid selle roa juures palju - kas kartuliga või ilma, milliseid maitseaineid millises koguses kasutada, millist juustu eelistada jne.


PS Vabandan, aga mu kreeka keel on veidi roostes...
PPS Mõned mooronid nimetavad baklažaani ka munataimeks (jaitsekamennaja daroga, LOL) või obergiiniks (veel hullem, ROTFL). Kes lühendite tähendust ei tea, guugeldagu. Avastasin just, et kodukootud, kuid veidi harjumatu pommu on vasteks pakutud. Elame, näeme.



Follow my blog with Bloglovin

Täidetud seened

Käisime eile Merka ja KJ-ga Pirital suusatamas ja uisutamas. Tõele au andes ei teinud mina kumbagit, küll aga kantseldasin mörravat KJ, kelle hiigelsuur ego ja tunnustusvajadus sattusid vastuollu esimeste katsetustega suusarajal ja liuväljal - no mis teha, kui esimene kord ikka ei tule nii välja, nagu proffidel. Köögis juhtub ju sageli just samamoodi.

Tagasiteel seisin Selveri lettide ees ja ragistasin ajusid, mida lõunasöögiks teha - midagi head ja kiiresti valmivat, sest käes oli juba hiline pärastlõuna. Olime kunagi Merka ja Pillega teinud täidetud seeni. Selleks puhuks otsisin veebist terve posu ektsravagantseid retsepte, mis kõik ka päris maitsvalt välja kukkusid. Aga egas neid siis poes kaasas polnud ja minu haugimälu igasugu pisiasju ju meeles ei pea. Rabasin siis korvi asju mis meeles olid: karbike 6 portobelloga (need on suured tumedad kultiveeritud šampinjonid), ühe tummise baklažaani, 250 g lihaveise hakkliha, peotäie kreeka pähkleid.

Kogused on kõik umbkaudsed, tegin maitse järgi. Välja tuli 6 täidetud seent ja 1 täidetud baklažaanilaevuke.

Täidis valmis nii:
ca 250 g hakkliha
väikesteks kuubikuteks hakitud baklažaan
1 muna
peotäis kreeka pähkleid, hakitud
tassitäis riivjuustu (kasutasin Vigala pitsajuustu)
pool karpi mascarponet
soola
värskeltjahvatatud pipart
tüümiani
salveid
peotäis hakitud peterselli

Lõikasin baklažaani pikuti pooleks. Ühe poole koorisin ära ja hakkisin väikesteks kuubikuteks. Teise poole tühjendasin seest viljalihast (jätsin koore ca poole sentimeetri paksuseks) ja hakksin sisu samuti kuubikuteks. Segasin hakklihale hulka soola, pipra, tüümiani, salvei, peterselli, baklažaanikuubikud, seente peenekshakitud jalad, pähklid, mascarpone ja riivjuustu ning muna ja segasin ühtlaseks massiks. Määrisin ahjupanni põhja õliga, panin sinna seened - kübar allapoole - ja baklažaanilaevukese ja täitsin kokkusegatud möginaga. Kõik see läks ca 40 minutiks ahju (ca 180 kraadi), kuni täidis oli pealt ilus kuldpruun ja seened-baklažaan läbi küpsenud. Veidi enne valmimist valasin alla ka törtsu vett, et ahjupann kõrbema ei hakkaks ja sealt tuli imemaitsev kaste, mida seeneampsule pärast peale panna.

Tuleb tunnistada, et improviseerimise tulemus oli päris hõrk. Süüa sobib seda nii soojaks eelroaks kui ka põhitoidusena hea värske salatiga.

Follow my blog with Bloglovin